Tuesday, February 8, 2011

SINA oled kõige parem kuulaja. Viimaste seas..

Minu vana hea sõber tuli lõpuks tagasi!! Ma olin üldse mitte õnnelik, et ta tuli. VÕi peaksin köha kohta see ütlema? Ei tea.. Las jääda. las jääda kõik mis oliiii.. las jääda kõik mis..? ok..
Tulin siis koolist ja. ei viitsi enam tagasi minna:( Võtkpall hakkab.. nii 45minuti pärast täpselt :) Ilgem laiskus on peal. Pikemat aega see. Või noh.. pigem kogu elu. Nii vähe kui mul seda olnud on. Aga siiski. Avastasin, et järgmine nädal ei ole enam 6h teisipäeviti vaid 8tundi. Pluss võrkpall.. Je.. Esmaspäev ja teisipäev, hakkangi saama kell viis lahti: Võinoh, esmaspäeviti siiski poole kuue aegu. Niiet jah.. mis seal ikka. Tuleb ära kannatada. Aga mulle tuleb järgmisest nädalast uus tund. Cartesiana. Huvitav eks? Võinoh, vähemalt nimi tundub ju. Ega ma ka täpsemalt tea, mis seal toimuma hakkab. Imelik kool nagu mul on. Ma pakun, et mingi uurimustöö värk (?). Mingi pläma. Aga loodame, et ei ole järjekorde tühja passimine. Kisub mõttetuks. Süüa tahaks. Olgu, siis veel.. hmm.. Tänasest neljast tunnikast toimusid ainult 3:) Seegi hea. Psühholoogias panime ka enam-vähem tühja. Siiski pigem mitte ..vist. Kuulasime ja õppisime, kes või kuidas saab olla hea kuulaja. Panime kirja head ja halvad omadused, mis kuulajatel on. Mismoodi nad segavad rääkijat ja mismoodi tekib rääkijal tunne, et tahetakse, et ta räägib. Minul on enamjaolt alati selline tunne, et keegi ei viitsi mu juttu kuulata, kuna pmst kõik tegelevad omaasjadega või vahivad oma tühjapassimis pilguga. Ehk siis.. polegi pilku. Blank eye. Võimisiganes. Aga seal pole midagi parata, kui ei huvita siis ikka ei huvita. Olengi aru saanud, et pole mõtet rääkida mingi oma tühjast tähjast, sest pole lihtsalt mõttet. Ajan endale tuju halvemaks, sellega et keegi ei huvitu.

Aitab.. mõttetuks kisub. Jälle. Igatahes, kell läheb ja mul oelks varstia eg astuma hakata.. Eks ma longin koolimajja. Jälle. Ja siis jah.. teen oma värgi ära. Loodan et pöial jälle valutama ei hakka. Väga loodan. Muidu on kõik, viimane kord kui lähen. Päriselt kohe.
Aga olgu, lippan!

No comments: