Monday, February 14, 2011

Kui õnnetused käivad käsikäes, kas siis õnn ka?

Lillelist semupäev, molud!



Niisis. Hommikul ärgates, mõtlesin, et mis värk on? Ma nägin jälle autot unes. Otsisin siis Unenägude seletajast järgi, mida see auto nägemine tähendab. AUTO - muutumise soovi. Kuule täitsa tõsi. Aga ma näen koguaeg, et ma sõidan autoga. Täan oli üldse pisut veider see. Aga mai viitsi sellest rääkida. Eilne uni oli ka hästi mõnna. Selline, ilus film, mida ma kunagi näinud ei ole ja mida ilmselt olemaski pole. Aga ilus film oli. Mulle meeldis seda vaadata. Aga siis ärkasin, ei mäleta millepärast. Ahja, telefon.
Täna oli päääris jahe kui see on õige sõna. Kooli minnes, jäin ma pisut hiljaks, kuna pidin veel Kätlinit ka ootama. Mingi 10minutit jäin inkast ilma:). Õpetaja ei pahandanudki minuga. Je. Siis tuli kirjandus. Tunni lõpus oli õpetaja: "Merilin ja Arnis (klassivend), palun jääge siia." Ma olin nagu oooh pepukas. Ja siis: "Kas te tahaksite minna õigekirja olümpiaadile :):)?" No ma varem olen täiega neid olümpiaade vältinud ja värki. Ei ole kunagi läinud. Ei ole tahtnudki. Aga seekorda jäin ma mõtlema ja mõtlesin, et miks ka mitte. Käinud ma ei ole. Pealegi, on see reedene päev, saan vabaks selle :). Oleks saanud neljapäeva ka vabaks, no päev enne 4.märtsi, või oli see 14.märts? Ei mäleta. Moobilfoonis on kirjas küll. Ma tuisupea ju. Igatahes, olin nõus, klassivend samuti. Ta on veits hirmutav. Eriti ta naer. Hakkaks nagu surema. Täiega käib pinda:D. Aga noh, eks ma siis natukene õpi ka. Tegelikult ma ikka õpin selleks. Ausalt kohe. Ma tegelt täiega kardan, et viimaseks jään. Ma väga loodan, et mitte. Üks põhjus, miks nõustusin, oli ka see, et õpetaja paneb meile arvetusliku viie eesti keelde :). See on hea. Ja kui ettepoole satuma, siis lausa kaks. Ooja. Kulub ära küll ju, võimis? Pealegi, sain ma keemia tunnika nelja, woo!! Ja tunnitöö eelmise tunni eest 5 :). Nii hea meel oli. See läks ka arvestuslikuks.
Päeva lõpus oli jooga. Seekord oli vähemalt normaalselt rahvast seal. Polnud meie neljakesi pluss õpetaja. Aga mu alaselg on täiesti tappev! Nii valus. Kummardada ei saa, selline alu tuleb sisse nagu penskar oleks juba. Kurb. Siis õpetaja kohe päris, et kas sul selgvalutab ja et kui valutab siis ära tee seda kaasa, ära tee toda kaasa. Aga no ma ikka tegin ja andisin endast parima. Vnoh, nii palju kui anda oli.

"Anna pool, anna pool, anna pool, palun anna mulle pool
oma unenäost, mille magades sa leidsid!"
Dagö-Välismaal
Hea laul. Hakkas meeldima jälle. See on see talve võlu.
Koju kõndides oli megaaaaaa külm. Palju palju külmem kui kooli minnes. Mul hingamisega ka probleemid eks, siis alati kui tuul on läheb mul hing kinni. Ma arvan, et see võib isegi ohtlik olla, kuna vahepeal ei saa hinge lahti enne, kui tuulele selja keeran. Aga siis tuleb mingi imelik hääl alati, nagu hakkaks surema, kui hing kinni jääb :D. Ei ole lihtsalt harjunud nii palju hapniku saama. Sest juba joogas ma märkasin, et sissehingates ei liigu mu rinnakorv vaid ainult kõht. Peaks ju rinnakorv liikuma ja väljahingates kõht. Aga mul aint kõht. Siis kui häästi sügavalt hingasin, siis liikus rinnakorv ka. Aga jaa, sellepärast mulle talv ja sügis ei meeldigi, kuna seal on liiga tugevad tuuled, mis mu normaalset hingamist takistavad. Aga peab üle elama lihtsalt.

Mammi helistas ka täna mulle. Tunneb huvi ikka vahel. Ütles, et peaksin isale helsitama. Mõtleisn, et mismõttega? Isa olevat talle öelnud, et on helsitanud mulle:). Yeah right. My ass et oled. Mul smart kõnekaart eks, see on sellepärast hea, et see saadab smse, kui kegi on helistanud ja kui telefon on väljas olnud õvi pole levis olnud. Ja kas mulle on mingit smsi sellistu tulnud? Ei. Mul pole telefon väljalülitatudki. Pole ammu olnudki. Niiet hoidke oma valed endale, aitäh.
Ma märganud, et ma virisen. Päris palju isegi. Igaasja üle. Okei mitte igaasja, aga siiski. Kommenteerin ja mõnitan ka veel peale kauba. Ei tea kas see on hea? Tean seda, et mai vingu niipalju nagu mõni. Võib-olla tundub see mulle ainult nii, kuna ennast ma ju kõrvalt ei näe. Aga peaksin. Või vähemalt peaksin olema suuteline. Ehk olen ka. Kes teab.

Aga täna ma satsin mõned päris huvitava sisuga smsid. Ise olin ka kohati, et misasja? Aga need sõbrapäeva omad ikka. Mõned said. Aga nagu ikka, ei saanud mitte midagi. Ei tea, ma isegi ei lootnud, sellepärat ei pettunud ka ega midagi :). Ostsin selleasemel endale valge šokolaadi maasika ja küpsiste tükkidega. Polnud kõige parem. Mustika oma on ikka kümme korda parem! Tglt ma lubasingi ainult natukene kirjtuada. Kirjtuasingi natukene. Ilgem mõttetus on nii palju kirjtuada :D. Kes see ikka loeb? Keegi. Enamjaolt. Aga mai tea, mulle meeldib kirjtuada. Mulle meeldib oma mõtteid kirja panna. Ja mul on üõkskõik, kas keegi loeb või ei. Ma enamjaolt kirjutan ikka enda pärast. Täna Hans käis pisut peale et kirjuta. Kirjutasingi, aga mul vist oligi seda ävikest tõuget vaja, kuna mai tea, kas oleksin viitsinud. Tglt arvatavasti ikka oleksin, heheh.

Egas midagi, õppima! Tillikas. Ahjaa, kuramuse mõnna, kui kellegil on hea tuju ja see lihtsalt nakatab sind ka. Kas nähes, kuuldes või ükskõik kuidas. Lihstalt. Nii meeldiv on, kui kellegil lõbus tuju on. Seda on nii hästi aru saada. Olgu siis põhjusek sükskõik mis. Lihtsalt väga kena:).
Ja kui koerte piltide panemiseks läks, siis üks veel. Ega see paha tee ju?


"Till pihku ja punuma!"

3 comments:

Hans said...

Näed, sa räägid lihtsalt enda päevast ja ikkagi tundub huvitav:D

Merilin said...

Aga, vaata, ma ju ajan igast jama vahele :)

Hans said...

noh, lisadki vürtsi tekstile:)