Chickenfuc..what?

Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigataheeess. Vedasingi end võrku, tegin võimla ukse lahti ja !PAUHH! palliga vastu päid ja jalgu. Kohe. Automaatselt. Siis rääkisin kahe klassiõega õpetajaga, et me võiks ju nagu ära minna, kuna jah, me sakime, üsna. Vähemalt mina. Teisi mai taha halvustada, endaga poh :). Aga sis ütlesime, et me nkn võistlustele ei lähe ja seal on pmst aind 12.klass koos et suht mõttetu või mis. Õpetaja meil hea ja ütles, et olgu, võite ära minna :). Et järgmine nädal on tavapärane trenn. je. Läksimegi ära. Mul oli selleks ajaks juba üsna hea enesetunne tulnud. Viimasel ajal olen kuidagi melanhoolne. Kurvastan ja mossitan koguaeg. Mõtlen nõmedaid mõtteid ja ainult halba. Okei, koolis ma naeran ka, enam jaolt. Aga koos klassiõega. Temaga on nii tore nalja teha. Kältin vahel vaatab, et ma pretty weird ikka. Aga c'mon, mida seal enam imestada? Kui aus olla, siis tema ei imestagi. Aint klassivend on ikka et.. jeah.. Mina oma sarkasmi ja mõnitustega :). Tänu sellele psühholoogias vaatas ta minu otsa, kui mõnitamistest rääkisime.. oopsie.

Nüüd mõtlen ja ootan, millal kana valma saab. Mmm... Hellmansi elmajonesjaga üüber hea! Nämnämnämmm.. Aga ja, siis vaja õppida ja õppida ja.. hmm.. õppida ehk? Ja siis mõtlen, et kas käin vanama juures ära, või siiski mitte. Ööseks mõtlen ikka. Mai viiiiiitsi üldse sealt kooli roomata.

"Merilin, söööma!!"
Ilmselgelt sai söök valma. Lähen ajan kõhu punni ja siis läheb asjaks. Teen oma pransa artikli ka ilsmelt ära, mida õpetaja ammu oodanud on.

Ma ei tohiks nii tihti enam kirjutada. Imelik hakkab