lendame lendame lendame..

Niisiis, täna.. Kool. Kool ja siis ee.. kool`? Ahjaa, mandariinid on jälle IN!! wooo. Mõnna. Niiii hea oli üle pika aja neid süüa. Lumi on ka maas muide. Hommikul oleks mitu korda ümber käinud, a vedas õnneks. theheh.
Praegu tahaks meili vaadata, aga millegi pärast ei ühenda mul seda lehekülge ära.. Hmm.. huvitav. Kellega kurjad plaanid on mängus jälle. Br...
Mõte jooksis kokku. thehehe. Fck, mul see loll itsitav värk külge jäänud H'st. Ei meeldi üldse. Mingi, ilma nagu naeruta lihtsalt thehehe öelda. Veider. Lihtsalt veider.

Freaky like me

uskumatu kui palju mõnele võib su arvamus korda minna ning uskumatu kui pohhuist mõni mees olla suudab. Uskumatu lihtsalt. Aga see selleks.
Pean eesti keelde kirjandi valmis krijutama. Vanasõnad olid teemaks. Mina valisin nelja vanasõna seast välja Valel on lühikesed jalad. No mõtlen juba tükk aega, millest kirjutada. Esimest korda on nii, et mitte midagi ei torgata pähe. No tuleb küll mõni mõte, aga seegi sureb üksindusse.
Üldse on üleni paha olla. Kurb natuke, natuke rõõmus, natuke halb. Kipub halva poole. Pole vist kõige paremad ajad. Tuleb see eelmise aasta djela peale jälle. Aga ei, matame maha selle mõtte.
Üldse hakkan ma kirjandit tegema. Paras teile. Paras mulle. jah, paras mulle ja ainult mulle. Sellekohapealt olen ilgem ego.
Aitäh.

Ülim seksikus

Täna oli päris hea päev üle pika aja. Isegi viitsin blogi kirjutada.
Hommikul ärkasin, sõin meekooki, mida mu õde eile hoolega valmistas. Siis panin valmis ja läksin teise vanama juurde. Sain isaga ka kokku seal. Sõime ja olime. Siis läksin linna. Leidsin endale uued mustad teksad ja ühe t-särgi ka. Ostsin ära. Kohe raha nullis :(. Aga siis oli bussini aega ja läksin raamatu poodi. Ostsin endale ühe raamatu, mis kaane järgi päris huvitav tundus. Peatuses lugesin esimese lehekülje ära, täitsa vahva tundus. Täna õhtul hakkan lugema.
Tulin siis koju ja tegin laua korda. Päris mõnus oli. Siis panin küünlad põlema ja teisel pool tuba oleva seinalambi samuti. Tuli ilgem hubasus. Mõnna. Kuulan Bobikut ka ja õõtsun küljelt küljele ning söön vanilje jäätist sokulaadi tükkidega. Mmm. Mõnna. Jäätis on nüüdseks otsas ja kujutate ette? Ma söön PIPARKOOKE!!! nii vara :). Aga mõnna ju. Päris söödavad on ka.
Suht mõnna on olla, mis sest et eile polnud üldse tuju ja kõik tundus jälle piipsus oelvat. Aga üldse kõik see aeg mid akirjutanud pole on väga kirju olnud. Nii palju asju on juhtunud ja ma üldse pole viitsinud mingit blogi täita mida nkn keegi ei loe. Mõttetu. Ometi täna teen seda. Huvitav. Peaks tihedamini, tekitab jälle mingi tunde. Huvitava.
Kool on kool. Tihe ja väsitav. Iga päeva lõpus olen nagu laip. Juba keskpäeval tegelt. Kui päris aus olla, siis on raske voodistki välja tõusta. Ausalt. Lihtsalt ei jaksa. Ei leia põhjust ka. Aga peab. Lihtsalt peab. Aga noh, inimesed lasevad üle ja ma olen igasugu asju teada saanud. Väga huvitavaid ja samas ka shokeerivaid. Ei teagi, kas tahan enam selliseid asju teada või tahan hoopis unustada. Aga noh, kui tean siis tean, mis seal ikka.
Aga pole mõtet ulguda, kellegil läheb alati hullemini ju, eksole? Mitte et ma seda tahaks, vastupidi, aga see kipub nii olema.
Aitab tühjast tähjast. Aitab kah ülepika aja. Piltidega olen ma ihne niiet seekord ka ei viitsi midagi postitada. Kui tuju on selline, et mingi chill pilt võiks olla. Aga lihtsalt liiga laisk, et midagi otsida. Tühja sellega.